Kuidas aktiveerida heitunud inimesi?

29. novembril 2010 osalesid MTÜ Teeme juhatuse liikmed Epp Johani ja Malle Vaheoja kaasamise õpitoas, mille teemaks oli sotsiaalne kapital ning kus õpiti ideede kogumist AVATUD RUUMI meetodil. Sotsiaalse kapitali mõistest ja kujunemisest rääkis Tiiu Männiste, Avatud Ruumi metoodit tutvustas Peep Tobreluts, kaasategijaid oli 9.

Malle Vaheoja vedas teemat
"Kuidas aktiviseerida heitunud inimesi"?
Järgnevalt kokkuvõte arutatust koos edasiarendustega
(Malle ja Epu ühistekst).

LAHENDUSED:

- mida saan mina teha:

• Olla heitunud inimesele tugiisikuks, selgitades välja tema vajadused ja soovid ning vastavalt nendele püüda teda suunata tegutsema

• Välja selgitada heitunud inimesi
(tuttavate, omavalitsuste, erinevate organi-satsioonide kaudu)

• Osaleda aktiivselt heitunute probleemidega tegelevates MTÜ-des

• Võtta aktiivselt osa sotsiaalvaldkonda puudutavatest aruteludest

- mida saame teha koos lähima kogukonnaga/kaasmõtlejatega:

• MTÜ Teeme (põhitegevus töötute ja vähehõivatute aktiviseerimine) kaudu pakkuda neile koolitust, nõustamist ja tegevust.
• MTÜ Nõutuba (põhitegevus võlanõustamine ja sellega seonduvad koolitused) kaudu pakkuda neile koolitust ja nõustamist.
• Levitada infot MTÜ-de Teeme ja Nõutuba poolt pakutavatest võimalustest.
• MTÜ Teeme ja Nõutuba poolt teha omavalitsustele ja kolmanda sektorile ettepanekuid. heitunud inimeste suunamiseks koolitustele ja muudele aktiviseerivatele tegevustele.
• Teha koostööd Töötukassaga.
• Töötada välja pöördumine poliitikutele ja ametnikele ning seda neile edastada. Kasutada selleks ära ka valimiseelset perioodi.

- mida saaks teha kolmas sektor:

• Selgitada välja oma kogukonnas olevad heitunud inimesed ja kaasata nad oma tegevustesse
• Suunata heitunud koolitustele, teiste organisatsioonide korraldatud üritustele, nõustamistele

- mida saaksid teha kohalikud omavalitsused:

• Selgitada välja heitunud inimesed
• Koostada igale isikule individuaalne rehabilitatsiooniplaan ja vastavalt sellele suunata nad nõustamistele, koolitustele ja muudele aktiviseerivatele tegevustele. Selleks peaksid omavalitsustes olema vastavad spetsialistid, keda võiks nimetada sotsiaalse toimetuleku nõunikeks.
• Suunata omavalitsuste töötajaid (sotsiaalspetsialiste) koolitustele, kus nad saaksid teavet ja oskusi, kuidas aktiviseerida heitunut.
• Korraldada ise, koostöös kolmanda sektori ja teiste omavalitsustega koolitusi ja üritusi inimeste aktiviseerimiseks.

- mida peaks tegema riik:

• Muutma seadusandlust nii, et teatud toetuste (toimetulekutoetus, ühekordsed sotsiaaltoetused jmt) saajad peaksid ka enda poolt tegema midagi olukorrast välja tulekuks ja annaksid oma panuse ühiskonnale. Selleks võiks ette näha erinevaid võimalusi:
o Enesetäiendamine
* Töötute tugigruppides osalemine
* Täiend- ja ümberõpe
* jmt
o Vabatahtlik töö kogukonna heaks
• Aktiivselt enesetäiendamises ja vabatahtlikus töös osalejatele näha ette suuremad toetused.
• Tagada seaduste ja materiaalsete vahendite eraldamisega see, et kõigile inimestele, olenemata nende elukohast oleks tagatud võrdsed võimalused sotsiaalteenuste ja nõustamiste saamiseks

ARUTELU KÄIK

Kuidas välja selgitada kui palju meil on heitunud inimesi, kes nad on? Kuidas seda teha???
Maapiirkondades on nad paremini teada, aga linnas? On ka neid heitunuid, kes ei saa toimetulekutoetust ja seega ei pruugi sattuda sotsiaaltöötaja vaatevälja. Sotsiaalametnik ei tohi andmeid, ilma inimese nõusolekuta edasi anda. Seega ei saa keegi peale omavalitsuse töötajate toimetulekutoetuse saajaga hakata tegeleme kui ta selleks ise nõusolekut ei anna.

Inimestega, kes on jäänud „koju konutama” on raske saada kontakti. Need inimesed kardavad suhtlemist, nad ei ole valmis tulema ühisüritustele ja koolitustele. Neile tuleks läheneda individuaalselt ja nende aktiviseerimine peaks toimuma sammhaaval.

Toetuste saajad peaksid ka enda poolt midagi tegema, et olukorrast välja tulla ja oma panus ühiskonnale anda. Praegu ei saa kohustada inimest toimetulekutoetuste ja muude omavalitsuste poolt antavate toetuste saamisel andma ka oma panust ühiskonnale, teda ei saa kohustada tegelema enesetäiendamisega. Sellest tulenevalt on omavalitsuste töötajate suhtumine ja tegutsemine väga erinev. On omavalitsusi, kus tahetakse ja osatakse toetuse saajat motiveerida osalema aktiviseeritavates tegevustes. Mõned omavalitsused sellega aga sisuliselt ei tegele. Võiks ette näha erinevaid võimalusi, mida teha. Selleks oleks vaja näha riigi poolt ette motiveerivad meetmed.

Kohalike omavalitsuste rahaline olukord ning ka sealsete töötajate suhtumine ja oskused on väga ebaühtlased. Seetõttu on ka heitunute aktiviseerimine ja nõustamine paikkonniti väga erinev. Riik peaks seadustega ja vahendite andmisega tagama kõigile inimestele võrdsed võimalused abi saamiseks.

Arutelu käiku kirja pannes täiendasid Malle ja Epp arutelu käigus arutatut veel.